Vaimupuudega inimese juhendamine ja toetamine

Õpeta intellektipuudega inimesele oskust nii loomulikus keskkonnas kui see on võimalik

Korralda korduvaid tavaolukordadesse kuuluvaid võimlusi õppimiseks

Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt?

1. Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: „Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. „Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka „Ehk teha ..seda..." või „Mida teha edasi?"
2. Kui on võimalik, anna valikuvõimalus. Paljudes olukordades tuleb anda võimalus valida. Seda ei saa teha tervise ja turvalisusega seotud olukordades. Pürgi selle poole, et sinu valik või vajadused ei häiriks kliendi õiget valikut. Näiteks: „Kas koristad oma toa kohe või puhkad 10 minutit ja koristad siis?" Või lase valida mingitel vahetustingimustel.
3. Edenda arengut ja sõltumatust. Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja, ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav. Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav.

Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi:

• Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas)
• Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga
• Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis
• Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest.

Nõuandeid
Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid.
Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist.
Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid.
Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel.
Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine.
Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine.
Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi.
Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega.
Anna aega; kiida, tunnusta. Premeeri edusamme.
Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda.
Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada.
Vestlusele innustamiseks kasutada avatud küsimusi. Suletud küsimusi - kas küsimusi? - kasutada siis, kui vestlus ei laabu.
Kontrolli oma emotsioone, säilita rahu.
Juhendamine peab olema konkreetne, selge, võrdselt positsioonilt.
Kõnetu puhul luua kontakt. Kasutada miimikat, žeste, viipeid, esemekommunikatsiooni, lihtsaid lauseid, sõnu. Kõne peab olema seotud samaaegselt toimuva olukorraga.
Mäluabistajate kasutamine. Abi on piltidest, asjade kindlast järjekorrast, päevaplaanist, orientatsioonitabelist (päev, kuu, aasta, ilm, kes täna tööl on) konkreetsetest tähistest ja märkidest.
Toetu perele, kaasa pere kui võimalik.