Kust ma saan rohkem informatsiooni?

MTÜ Iseseisev Elu http://www.iseseisev-elu.ee/vaimupuue.html 
Mittetulundusühing Iseseisev Elu on asutatud eesmärgiga arendada ja säilitada psüühilise erivajadusega inimeste elukvaliteeti. Ühing aitab vaimupuudega inimestel leida oskuste- ja jõukohast tegevust ning tööd. Lisaks pakutakse teenuseid toimetulekuraskustes ja sõltuvusprobleemidega inimestele.


VLVÜ ehk Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing http://www.paikene.ee/index.php
VLVÜ eesmärgiks on ühendada teisi vaimupuudega laste vanemaid, luua lastele paremad arendamis-ja õppimisvõimalused, julgustada ja toetada teineteist, mis võimaldab lastel kergemini ja varakult integreeruda ühiskonda.


Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit http://www.vaimukad.ee/
Tugiliit on 1990. aastal loodud vaimupuudega inimesi toetavate organisatsioonide liit. Tugiliit on vajalik vaimupuudega inimestele ja nende vanematele kui sõltumatu info ja teenuste saamise koht ja kanal oma probleemide edastamiseks võimuorganitele. Tugiliidu missioon on parandada vaimupuudega inimeste positsiooni Eesti ühiskonnas. Tugiliidu eesmärgiks on luua ühiskonnale lisaväärtusi – osutades teenuseid, vallates spetsiifilist infot ja olles riigile ja omavalitsusele partneriks teenuste arendamisel.


Eesti Puuetega Inimeste Koda http://www.epikoda.ee/
Koja kodulehelt saab infot kehtiva invapoliitika ja -seadusandluse kohta. Leiab dokumente ja viiteid Euroopa Liiduga seotud invapoliitikale,  aga ka erinevaid trükiseid ja publikatsioone, mis seotud puuetega inimestega.


Telesaade "Puutepunkt"/ajakiri "Puutepunktid" http://www.vedur.ee/puutepunkt/
Kes on puudega inimene? Või kes mitte? Kust jookseb piir puudelisuse ja mittepuudelisuse vahel? Kelle peale mõtleme, kui kuuleme räägitavat erivajadustega inimestest? Kes on inimesed, keda puudetemaatika isiklikult puudutab? Või äkki teab keegi üles lugeda need, keda see ei puuduta? Neile ja veel paljudele muudele erivajadustega seotud küsimustele saab vastuse "Puutepunkti" abiga.

Tööturuameti teenused puudega inimestele

Tööturuamet on neile puuetega inimestele, kes on töötamisest huvitatud, üldiselt teada tuntud asutus. Puuetega inimesed kasutavad üldjuhul neile ettenähtud teenuseid niivõrd, kui nad neist teadlikud on. Infonappuse üle kurdetakse palju, mistõttu veelkord ülevaatlikult Tööturuameti poolt pakutavatest teenustest:

I Üldised teenused:

• Teavitamine tööturu olukorrast, Tööturuameti poolt pakutavatest teenustest ja toetustest;
• Töövahendus võimaldab Teil leida sobiva töö;
• Karjäärinõustamine on Teie haridusele, tööoskustele ja isikuomadustele vastava haridustee, töö, tööalase valiku või töölesaamiseks vajaliku koolituse soovitamine.

II Teenused puudega töötule:

• Tööotsingukoolitus annab Teile teadmised ja oskused CV koostamise ning tööintervjuul käitumise kohta, õpite tundma ja kasutama töövahendusportaale ning olete teadlik erinevatest tööotsinguvõimalustest. Need teadmised annavad Teile hea eelduse kandideerida sobivale töökohale;
• Erialakoolitus võimaldab Teil tööalaselt omandada uusi teadmisi;
• Tööpraktika (4 kuud või 6 kuud) aitab Teil omandada praktilisi töökogemusi;

NB! Koolitusel ja tööpraktikal osaledes saate taotleda stipendiumi ning sõidu-majutusega seotud kulude hüvitamist.

• Tööharjutus aitab Teil ennast ette valmistada töölkäimiseks, suhelda ja töötada koos kollektiivis, õppida kohusetunnet ja täpsust.
• Töökoha ja -vahendite kohandamine. Mida teha juhul, kui Teil on tööalased oskused ja haridus, kuid töö leidmine on ometi raskendatud, sest töökoht ei ole Teile ligipäästev või töövahendid kasutatavad? Pakume töökoha ja -vahendite kohandamise teenust, mille abil vajalikke ümberkorraldusi teha. Peale tööleasumist hüvitame Teie tööandjale 50%-100% töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuste kõrvaldamise kulu mõistlikkusest
• Tehniline abivahend. Tööturuamet annab Teile tasuta kasutamiseks vajaliku tehnilise abivahendi, milleta puudest tulenevalt ei oleks võimalik tööülesandeid täita. Abivahendi kasutusele andmiseks sõlmime Teie või tööandjaga lepingu.
• Abistamine tööintervjuul. Puudest sõltuvalt võib tööintervjuu olla Teie jaoks keeruline, kui ei ole inimest, kes abistaks. Leiame Teile abilise, kellega tööandja juurdevestlusele minna.
• Iseseisvus uuel töökohal. Uus töökoht on väljakutse igaühele. Sageli on vaja abilist, kes toetaks ja õpetaks. Leiame Teile vajadusel tugiisiku, kes Teid esimesel tööaastal juhendab ning kohustustega kohaneda aitab.

III Teenused puudega töötajale:

• Töökoha ja -vahendite kohandamine. Kas tunnete, et puudest tulenevalt on töötamise jätkamiseks vaja töökohta või -vahendit kohandada? Pakume töökoha ja -vahendite kohandamise teenust, mille abil vajalikke ümberkorraldusi teha. Hüvitame Teie tööandjale kohanduse maksumuse isegi kuni 100% kulude ulatuses.
• Tehniline abivahend. Kui Teil ei ole varem olnud võimalust või vajadust kasutada tehnilist abivahendit või vana abivahend vajab väljavahetamist, siis pakub Tööturuamet Teile tasuta abivahendit töö jätkamiseks. Abivahendi kasutusele andmiseks sõlmime Teie tööandjaga lepingu.
• Toimetulek töökohal. Töökohal võib ette tulla muutusi. Nendega paremaks toimetulekuks saate abi tugiisikult, kelleks on Teie töökaaslane. Tugiisik toetab ja julgustab Teid uute tööülesannete täitmisel. Tööturuamet hüvitab tugiisiku lisatöö.
• Erialakoolitus. Kas tunnete, et antud töö ei sobi Teile enam tervisest, puudest tulenevalt ja leiate, et võiksite leida rakendust uuel töökohal, uuel erialal? Tööturuamet pakub Teile võimalust saada tasuta ümberõpet.
• Erandlikud lahendused. Kui Teil tekib takistusi osaleda Tööturuameti poolt pakutavates teenustes või on Teil oht kaotada töö, siis on võimalik Teie puude iseärasusi arvesse võttes pakkuda lisaks toetavaid teenuseid. Nt viipekeele tõlk, invatransport, isiklik abistaja koolitusel või praktikal osalemise ajal jmt.

Sobiva teenuse valikul aitab Teid kohalikus Tööturuameti esinduses puuetega inimeste konsultant. Teenuste saamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida. Igas maakonnas on üks või mitu esindust. Rohkem infot http://www.tootukasse.ee või telefonil 15501.

Vaimupuudega inimese juhendamine ja toetamine

Õpeta intellektipuudega inimesele oskust nii loomulikus keskkonnas kui see on võimalik

Korralda korduvaid tavaolukordadesse kuuluvaid võimlusi õppimiseks

Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt?

1. Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: „Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. „Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka „Ehk teha ..seda..." või „Mida teha edasi?"
2. Kui on võimalik, anna valikuvõimalus. Paljudes olukordades tuleb anda võimalus valida. Seda ei saa teha tervise ja turvalisusega seotud olukordades. Pürgi selle poole, et sinu valik või vajadused ei häiriks kliendi õiget valikut. Näiteks: „Kas koristad oma toa kohe või puhkad 10 minutit ja koristad siis?" Või lase valida mingitel vahetustingimustel.
3. Edenda arengut ja sõltumatust. Aita kliendil saada iseseisvamaks. Julgusta teda tegema nii palju ise kui vähegi võimalik, aita vaid tarbe korral. Ära ole hooldaja, ole EDENDAJA. Näiteks: ei lase kliendil leiba lõigata - hooldav. Õpeta, kuidas lõigata - arengut edendav. Valid ise telefonil numbri - hooldav, või lased kliendil osaleda - edendav.

Põhjused, miks õpetada iseseisva elamise oskusi:

• Kuulumine kollektiivi, ühiskonda. Aidatakse isikul aktiivselt osaleda teda ümbritsevas ühiskonnas (kodus, tööl, lähikonnas)
• Sõltumatus. Tugevdatakse võimet teha nii palju kui võimalik ise, vähese abiga
• Individuaalsus. Kindlustada, et indiviidi oma soovid ja võimed võetaks arvesse kõigis toiminguis
• Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest.

Nõuandeid
Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid.
Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist.
Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid.
Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel.
Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine.
Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine.
Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi.
Sotsiaalne kaasamine, suhtlemine kogukonnas erinevate inimestega.
Anna aega; kiida, tunnusta. Premeeri edusamme.
Arvestada koormuse taluvust, töö-puhkuse vahekorda.
Mitte kasutada piltlikku kõnet, metafoore. Kui kasutatakse, tuleb mõiste sisu kindlasti selgitada.
Vestlusele innustamiseks kasutada avatud küsimusi. Suletud küsimusi - kas küsimusi? - kasutada siis, kui vestlus ei laabu.
Kontrolli oma emotsioone, säilita rahu.
Juhendamine peab olema konkreetne, selge, võrdselt positsioonilt.
Kõnetu puhul luua kontakt. Kasutada miimikat, žeste, viipeid, esemekommunikatsiooni, lihtsaid lauseid, sõnu. Kõne peab olema seotud samaaegselt toimuva olukorraga.
Mäluabistajate kasutamine. Abi on piltidest, asjade kindlast järjekorrast, päevaplaanist, orientatsioonitabelist (päev, kuu, aasta, ilm, kes täna tööl on) konkreetsetest tähistest ja märkidest.
Toetu perele, kaasa pere kui võimalik.

Ajukahjustuse tekkepõhjused

Vaimupuude tekkel on palju põhjusi. Puue võib olla pärilik. Puue võib tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel või pärast sünnitust, varases eas. Puude võib tekitada haigus või õnnetus. Umbes 30% juhtude põhjustest jääb selgusetuks. Elanikkonnast 2,4% on intellekti- ehk vaimupuudega inimesed.
Ajafaktorist tingituna jagatakse: kaasasündinud: 60-75%, omandatud: 25-40%


1. Sünnieelsed e prenataalsed kahjustused

• Kahjustused pärilikus aines:
  • ainevahetushäired - suhkru, valgu, rasvade, süsivesikute tasakaaluhäired (fenüülketonuuria, Föllingi haigus, galaktoseemia)
  • kromosoomianomaaliad (downi sündroom, fragile- x sündroom, Rubinšteini sündroom, cat- sündroom
  • geenmutatsioonid
• Looteea kahjustused
  • üldinfektsioonid (ema põetud punetised, tuberkuloos, tsütomegaalviirus, genitaalherpes)
  • intoksikatsioonid e mürgistused (veregruppide sobimatus, rasedustoksikoos, toksoplasmoos)
  • ema rasked traumad, radiatsioon
  • sõltuvusained, alkoholi liigtarvitamise tagajärg - FAS-sündroom
  • ravimid, vitamiinid - üle või aladoseeritud
  • ema südame- ja veresoonkonna haigused, neeru ja maksahaigused, diabeet, kõrgvererõhutõbi
  • risk on enneaegsus, ülekandmine, lapse üle- või alakaalulisus

2. Sünniaegsed e perinataalsed kahjustused

• asfüksia e hapniku defitsiit
• reesuskonflikt
• kiire või aeglane sünnitus
• sünnitraumad (võib kaasneda ka asfüksia, verevalumid, krambid)
• sünniaegsed infektsioonid e nakkused (herpes, süüfilis)
• sünnitrauma on ka keiserlõige

3. Sünnijärgsed e postnataalsed kahjustused

• neuroinfektsioonid (meningiit, entsefaliit)
• üldinfektsioonid, viirusnakkused
• põletikud (keskkõrvapõletik)
• traumad, ajukasvaja, mürgistus, koljuvigastus
• hapnikuvaegus, uppumisoht, lämbumine
• insuliinišokk (diabeetikutel)
• haigustundlikkus -laps palju haige, vanemad ei oska tegelda
• ebasoodne sotsiaalne keskkond soodustab (ebapiisav söötmine, pesemine jm; suhtlemise, stimuleerimise, tegelemise puudujääk)

4. Tundmatud põhjused

• Tavaliselt ei saa taandada 1-le põhjusele. Tihti on koos pärilikud eelsoodumused ja välistingimuste ebasoodsate mõjude kombinatsioon.

Kui raskeks võib arengupuue kujuneda, sõltub:

• organismi vastupanuvõimest;
• kahjustuse raskusest ja intensiivsusest;
• inimese vanusest.

Paljude haiguste põhjus on teadmata. Ka ajuverejooks võib tekkida, ilma et osataks seletada, miks.
Paljud arenguhäired võivad olla põhjustatud pärilike eelsoodumuste ja välistingimuste ebasoodsate mõjude kombinatsioonist.

• Vaimupuudelaps on saanud kahjustuse, millest tuleneb aju ja psüühiliste protsesside aeglasem areng ning see areng on lühem kui tavainimesel ja peatub madalamal tasemel kui ajukahjustuseta inimesel.
• Vaimupuudega inimeste tajud, tähelepanuvõime, mälu ja mõtlemine on puudulik, seetõttu nad tunnetavad maailma konkreetsemalt, kahjustunud on abstraheerimisvõime.
• Oluline on hakkama saada kategooriatega: aeg, ruum, kvaliteet, kvantiteet ja suhe põhjus/tagajärg so kausaalsus.

Downi sündroom

Downi sündroom (DS) on inimese sagedasim kromosoomihaigus, mis põhjustab vaimse arengu mahajäämust. Oma nime on see sündroom saanud inglise arstilt John Langdon Haydon Downilt , kes esimesena kirjeldas seda sündroomi 1866. aastal. Tänu meditsiini arengule elab tänapäeval üle 50% DSiga isikutest kauem kui 50 eluaastat.

DS esinemissagedust mõjutavad mitmed tegurid: nii sünnitajate vanuse tõus kui sünnieelse diagnostika võimaluste laienemine. Seetõttu varieerub DS esinemissagedus sünnil erinevate autorite andmetel märkimisväärselt – 0,46 kuni 1,2 juhuni 1000 elusalt sündinud vastsündinu kohta.

Arenguhäiret põhjustav kromosoomihäire ehk Downi sündroomi on maailmas enim levinud kromosoomhaigus, mille põhjuseks on 21. kromosoomi trisoomia ja mis võib esineda kas regulaarse, translokatsiooni või mosaiikse vormina. Neist lähemalt:

Regulaarne trisoomia 21 – kõige levinum Downi sündroomi vorm (95%). Igas keharakus on 21. lisakromosoom. Selle tekkepõhjuseks on järgmine asjaolu: üks vanematest annab lapsele muna- või seemneraku kaudu kaks 21. kromosoomi. 21- trisoomia korral ei toimu rakkude jagunemine normaalselt ja muna- või seemnerakk saabki lisakromosoomi. Selle protsessi all mõeldakse lahknematust, kuna algraku 21. kromosoomide paar ei jagune, vaid jääb ühes tekkinutest rakkudest paarina kokku. Selline tüüp pole päritav, šanss saada teine laps samuti Downi sündroomiga on 1:100, mis on kõrgem kui üldine populatsioon.

21. kromosoomi regulaarne trisoomia.

Translokatsioon– põhjustajaks ei ole terve 21. kromosoom, vaid selle mingi osa esinemine. Niisugune olukord tekib siis, kui 21. kromosoomi ja teise kromosoomi tipust murdub ära väike osa ning kaks allesjäänud osakest kinnituvad lahtiseid otsi pidi üksteise külge. Iga rakk sisaldab 46 kromosoomi, aga üks on palju suurem, kus on ekstra kromosoom kinnitunud. Translokasioon mõjutab 3-4% Downi sündroomiga inimest ning see on päritav.

Mosaiiksus- kõige haruldaseim downi sündroomi tüüpe, mõjutab 1-2%.üks lisakoromsoom mingil osal keharakkudest. Ülejäänud rakud on absoluutselt terved. Niisuguse Downi sündroomi vormi korral öeldakse, et tegemist on mosaiiksusega- keharakud on nagu erinevatest osakestest kokku pandud mosaiik- mõned rakud on terved ja mõned lisakormosoomiga. Downi sündroomi mosaiiksus vormi puhul ei ole haigetele füüsilised tunnusjooned nii selgelt välja kujunenud. Samuti laste üldine areng kulgeb normaalselt. Väga harvadel juhtudel puudub Downi sündroomi selle vormi puhul ka vaimupuue.

Maailmas on DSi esinemissagedus 0,8-1,2 juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta, Eestis aga hiljuti läbiviidud epidemioloogilise uuringu põhjal 1,17 juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta.

Downi sündroomi on kliinilise sümptomatoloogia alusel suhteliselt lihtne ära tunda. Diagnoosimine on võimalik vahetult pärast sündi. Diagnoosi kinnitab siiski vaid tsütogeneetiline analüüs.

Iseloomulikud mikroanomaaliad ning kaasuvad väärarengud esinevad Downi sündroomiga isikutel erineva sagedusega. Kirjeldavaid tunnuseid on üle 120, kuid mitte ükski selle sündroomiga isik ei oma kõik neid. Enamik omab ainult 7 või 8 tunnust.

Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased:

• Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad.
• Silmade lõige on viltune (meenutab mongoliidset rassi).
• Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti.
• Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina.
• Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas.
• Kõrvad on väikesed ja ümarad.
• Kaela nahk on paks ja voldiline.
• Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud.
• Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus.
• Hüpotoonia.
• Sõrmed-varbad on lühikesed, 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sageli esineb V sõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II varba vahe on lai, mida nimetatakse nn. sandaalivaoks.
• Käed-jalad on lühikesed.
• Kasv on lühike, täiskavanueas keskmiselt 150 cm.

Vaimupuude raskusastmed ja erinevad jaotused

Vaimupuude raskusastmed RHK-10/V järgi on:
1) Kerge vaimne alaareng (F70)

Keeleliste väljendite kasutamine on hilisema arenguga, kommunikatsioonitase hea.

Sõltumatuse saavutavad eneseteenindamisel, koduses tegevuses.

Arengutempo on aeglasem kui tavaarenguga lapsel.

Raskused koolis, õpivad abikooli õppekava järgi. Võimelised praktiliseks tööks

Iseoomustab emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus, mõjutatavad. Raskused pereelus, laste kasvatamisel, võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel.

Võib olla kaasnevaid häireid käitumises ja psüühikas, kehaline võimetus.

Kergest vaimsest alaarengust tulenevad käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused, samuti vajadus ravi ja toetuse järele lähedasemad tavaintelligentsusega isikute omadele, kui mõõduka või raske vaimse alaarenguga isikute probleemidele.

2) Mõõdukas vaimne alaareng (F71)

Vaimne areng ja kõne kasutamine areneb aeglaselt, suutlikkus piiratud.

Eneseteenindus ja motoorika arengus maha jäänud.

Täielikult iseseisev elu täiskasvanueas on harva saavutatav.

Osad õpivad elementaarseid akadeemilisi oskusi, st lugema-kirjutama.

Võimelised juhendamisel tegema lihtsat rutiinset tööd. Konkreetsed selgitused vajalikud.

Sotsiaalselt on enamus aktiivsed.

Mõned ei kõnele kunagi, kuid saavad aru käskudest-keeldudest.

Osal autism, lisapuuded (epilepsia, CP, neuroloogilised häired).

Enamus Downi sündroomiga isikuid.

Toimetulekuõpe. 4-7a lapse üldintelligentsuse tase.

Kogevad edu ja ebaedu, hirmu ebaõnnestumise ees. Võimelised kandma vastutust teatud ülesannete eest. Vajavad rutiini.

3) Raske vaimne alaareng (F72)

Madalam saavutustase kui mõõduka vaimupuude puhul.

Olulised motoorikahäired, liitpuue; kaasnevad puuded, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele.

2-4a üldintelligentsuse arengutase.

Vähene kõne, vähene kognitiivne suutlikkus.

Enesekeskne suhtumine, kõik on siin ja praegu.

Võimelised seoseid looma; võimelised õppima eneseteenindust.

4) Sügav vaimne alaareng (F73)

Probleemid motoorika, nägemise, kuulmisega, kõnetud või kõne vähese kasutamisega, enamuses ei liigu.

Sõltuvad teistest inimestest, eluaeg hooldatavad.

Piiratud võime aru saada, täita korraldusi; ei kontrolli eritamist.

Võimelised algselt suhtlema kehakeele, häälitsuste abil.

Ei hoolitse põhivajaduste eest või teevad seda vähesel määral. Võib täita üksikuid nõudmisi.

Kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalsus.

Kaasneb epilepsia, autism, muud lisapuuded.

Thalhammeri vaimupuudega inimeste jaotus:

• Kommunikatiiv-kognitiivne teisitiolemine = inimene on võimeline sotsiaalseks toimetulekuks (kerge aste)
• Harjumuslik-kognitiivne teisitiolemine = harjumuste kujunemiseks võimeline vaimupuudeinimene (kindel päevaplaan, teatud tegevused) (mõõdukas aste)
• Ekspressiiv-kognitiivne teisitiolemine = väljendusvõimeline, harjumused ei ole püsivad, palju korrata (raske aste)
• Impressiiv-kognitiivne teisitiolemine = võimeline sisemiseks läbielamiseks (sügav aste)

Speck´i jaotus:

• Üleminekuvorm õpiraskustelt kergele vaimupuudele
• Keskmine vorm = mõõdukas; väljendab soove, õpib harjumusi
• Sügav vorm = raske ja sügav vaimupuue

Tegurid vaimupuude määramisel

Vaimupuue on eluaegne seisund, mis on kaasasündinud, raske haiguse või trauma tagajärjel tekkinud ning seda ei saa ravida. Piiratud on sellised võimed nagu tunnetus, kõne, motoorika ja sotsiaalsed võimed. Vaimupuue tuleb esile enne 18. eluaastat.
Vaimupuude puhul on tegemist:
1. Esmase, primaarse kahjustusega (ajukahjustus)
2. Sekundaarsete kahjustustega, mis tekivad oskamatust kohtlemisest, sotsiaalsest ja füüsilisest hooletussejätmisest, vaesunud suhtlemisest, arendamise puudulikkusest, düspedagoogiast, stigmatiseerimisest, nõrgast motoorikast, liitpuude olemasolust.


Vaimupuuet esineb umbes 2,4 % elanikkonnast. 85% vaimupuude juhtudest on kerge astme vaimupuudeinimesed, 10% mõõduka astme, 3-4% raske ja 1-2% sügava astme vaimupuudega.
Tähtsad tegurid vaimupuude määramisel on: eeldused, keskkond ja tegevusvõime.


Eeldused - näitavad neid omadusi, mille abil indiviidil on võimalik ühiskonnas tegutseda:

• sensomotoorsed eeldused - aistingute, tajude vastuvõtmine; juhitud liigutused, lihasjõud;
• kognitiivsed eeldused - info töötlemine, õpivõime;
• psühhosotsiaalsed eeldused - oskused, mida vajatakse suhetes teiste inimestega.

Vaimupuue ei näita kogu arukuse puudumist, vaid teatud tüüpi intelligentsuse piiratust. Intelligentsus on see, mis lubab meil edukalt kohaneda olukordades.
Praktiline intelligentsus näitab võimet hoolitseda enda eest ja enesega igapäevaselt toime tulla.
Sotsiaalne intelligentsus näitab indiviidi võimet mõista sotsiaalseid ootusi ja analüüsida nende põhjal, kuidas sotsiaalsetes olukordades toimida.
Üldintelligentsus on seotud õpivõimega, akadeemilise võimekusega. Üldintelligentsust mõõdetakse standardiseeritud testide abil, tulemusi võrreldakse teiste samavanuste inimeste testitulemustega (IQ). IQ alla 70 punkti loetakse intellektipuudeks
Vaimse alaarengu hindamine peab põhinema võimete globaalsel hindamisel, mitte tuginema ainult mõne üksiku psüühikavaldkonna või oskuse taseme hinnangule (RHK-10/5)

• Esitatud IQ tasemed on ette nähtud kui orienteerivad ja neid ei tule kasutada jäigalt eri kultuurisituatsioonidest tulenenud probleemide hindamisel.
• Vaimse alaarengu kategooriad kujutavad endast antud häire tinglikku jaotust ega ole defineeritavad absoluutse täpsusega.
• IQ tuleb määrata, lähtudes standardiseeritud ja individuaalselt sooritatud intelligentsustestidest, milles on arvestatud isiku taset, adaptiivset käitumist, kohalikke kultuurinorme ja spetsiifilisi lisapuudeid, nagu kõneprobleemid, kuulmiskahjustus jm.

Keskkond
Vaimupuudest arusaamine eeldab nende keskkonnasuhete mõistmist, kus vaimupuudeinimesed elavad, õpivad, töötavad ja suhtlevad teiste inimestega.
Sobiv ja toetav keskkond annab suuremaid võimalusi vaimupuudeinimese heaoluks

• Füüsiline keskkond - loodus ja arhitektuur, interjöör. Oluline on ligipääsetavus ja kättesaadavus.
• Sotsiaalne keskkond - sotsiaalne ruum, käitumismudelid, rollid.
• Kultuurikeskkond - sotsiaalsed normid, väärtused, ootused.

Tegevusvõime
Sisaldab füüsilisi ja psühhosotsiaalseid jõuvarusid. Inimene on vaimupuudega, kui teatud piirangud raskendavad tema toimetulekut igapäevases elus. Piirangute olemus sõltub keskkonna nõudmistest.

• Füüsiline tegevusvõime- inimese füüsiline suutlikkus.
• Sotsiaalne tegevusvõime - suhtlemisoskus, rollide täitmine.
• Psüühiline tegevusvõime - inimese psüühilised jõuvarud, mis võimaldavad toime tulla igapäevaelu ülesannetega.

Juhendaja, õpetaja, kasvataja ülesandeks on igakülgselt toetada vaimupuudeinimese tegevusvõimet, aktiveerida inimest, et parandada ja säilitada tema elukvaliteeti. Vaimupuudeinimesed vajavad eelkõige juhendamist, õpetamist ja motiveerimist erinevates eluvaldkondades.

Mis on vaimupuue

Vaimupuue ehk intellektipuue ( ingl. k intellectual disability) ei ole haigus. Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Vaimupuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused.


VÕRDLE vaimupuue vs vaimuhaigus
Vaimupuue
 

Vaimupuue pole haigus, seda ei saa rohtudega ravida.

Vaimupuudega inimene vajab pedagoogilise ja sotsiaalsfääri toetust;

Vaimupuudega inimesel võib olla vaimuhaigus, vaimsed häired, lisapuuded; sel juhul lisandub medikamentoosne ravi.

Vaimupuue on eluaegne, ilmneb enne 18 eluaastat; piiratud on tunnetuslik e kognitiivne, keeleline, motoorne, psühhosotsiaalne areng.

Kliendid on usaldavad, vähese enesekontrolliga, lapsikud, põikpäised, konkreetse käitumise ja mõtlemisega; esinevad sundliigutused ja stereotüüpne käitumine.

Vaimuhaigus

• Vaimuhaigus on ajutine seisund, haigus, väljendab aju funktsionaalset seisundit, häired on aju psüühilistes funktsioonides. Tunded-mõtted ei allu tahtele, hirmud, hallutsinatsioonid, luulud; perioodiline; vajab meditsiinilist sekkumist (meeleoluhäired, skisofreenia, psühhootilised häired, depressioon). 1% elanikkonnast.
• Kliendid on ebastabiilsed, tundlikud, ebaratsionaalsete mõtetega, sundkäitumisega, kahtlustavad, süüdistavad.
• Meetodid - medikamendid, sümptomite kontrollimine, teraapiad, oskuste uuestiõppimine, nõustamine, lähedaste toetus, eraldamine.
• Põhjused - pärilikkus, ajukahjustus, ehituslik või neurokeemiline defekt ajus, stress, emotsionaalsed üleelamised, sõltuvusainete tarvitamine.